Veidrad pühad maailmas.

Põhjuse tähistamiseks leiab alati, ükskõik kui veidral moel…

Sulgede sadu
5. aprillil elavad tuhanded inimesed end eriti lapsemeelselt välja ning löövad rahvusvahelisel padjasõjapäeval üksteisele lihtsalt padjaga vastu pead. Seda veidrat päeva on tähistatud viimased kuus aastat ning aktsiooniga on ühinenud enam kui sada maailma linna. Padjasõja tähistamine sai alguse ideest muuta avalikud ruumid mugavaks kohaks, kus saab igasuguseid spontaanseid üritusi korraldada. Tihti kannavad osalejad pidžaamasid, et tegevus veelgi lõbusam oleks. Sõda võib kesta tunde kuni osalejate väsimiseni.

Kemmergupäev
ÜRO on 19. novembri kuulutanud maailma tualetipäevaks. Kuna kolmandikul maailma elanikest puudub ligipääs korralikule veevarustusele, tahetakse üsna koomilise tähtpäevaga pöörata tähelepanu vägagi tõsisele probleemile. Nii on alates 2001. aastast sel päeval räägitud agaralt eri üritustel maailma hügieenimuredest. Muide, «kempsupäev» on ka Maailma Tualetiorganisatsiooni asutamise päev.

Paljad ja ropud jaapanlased
Jaapanis on mitu populaarset ning meie silmis üsna veidrat püha. Üks neist on palja mehe festival, mida tähistatakse aasta ühel külmemal ajal, veebruarikuu kolmandal laupäeval. Siis kogunevad tuhanded Jaapani mehed ja koorivad riided seljast, jättes ihu katma vaid napi sumomaadlejate vööd meenutava riba. Asja juurde käib paljalt veekogusse tormamine piduliku puhastamise eesmärgil või porilompi hüppamine. Niimoodi oma vaprust demonstreerides kindlustavad mehed endale terveks aastaks hea õnne. Teise Jaapani kombe kohaselt masitakse aprillikuu esimesel pühapäeval ümber hiiglasliku puust fallosekuju, et ülistada viljakust. Samuti on igal pool näha väiksemaid peenisekujutisi ja -kaunistusi ning isegi samateemalisi komme ja küünlaid.

Juustukera veeretamise päev

Suurbritannias on juba aastasadu levinud komme veeretada kord aastas kevadel Gloucesteri linna lähedal mäest alla suur juustukera ning ise sellele järele tormata. Kuna juust vurab mäest alla suurel kiirusel, siis üldjuhul seda kätte ei saadagi ning võistlejad pigem vigastavad end. Veidra kombe võitjaks saab sel juhul esimesena finišisse jõudnu.

Põhjus naabrile virutada
Boliivias tullakse aga maikuus tänavale, et koos naabritega üks väike kaklus maha pidada. Selle naabrile vastu vahtimist virutava tähtpäevaga kindlustavad kohalikud enda arvates küll hea saagi, aga see annab ka hea põhjuse vihavaenlastele koht kätte näidata.

Ahvide pidupäev
Tais pidutsetakse novembrikuu viimasel pühapäeval ahvide rõõmuks. Nii viivad Lopburi provintsi elanikud kord aastas ahvidele tuhandete kilode viisi värskeid puu- ja köögivilju. Legendi kohaselt on ahvid kunagise ahvkuninga Hanumani järeltulijad, mistõttu tuleb neid hea toidukraamiga meeles pidada. Ahvipuhvetiks nimetatud püha hakati pidama 1989. aastast ennekõike turistide ligimeelitamiseks.

Hüpe üle imikute ja veinisõda
Hispaanlased on mitmete veidrate tähtpäevade meistrid. Meenutagem kas või tomatisõda või härjajooksu. Veelgi õudsem on aga juunikuus toimuv üle imikute hüppamine Castrillo de Murcia külas, millega tähistatakse juba 1620. aastast saatana väljaajamist beebide hingest. Imikud asetatakse pikale madratsile ning saatanaks riietuv mees hüppab neist hirmunud vaatajate pilkude saatel üle. Juunikuus on Hispaanias aga teinegi omalaadne püha. Rioja veinipiirkonnas Haro linnas tähistatakse Püha Peetruse päeva veinisõjaga: tuhanded inimesed tulevad tänavatele veiniga täidetud veepüstolitega ning hakkavad märjukesega teisi ründama.

Räägi nagu mereröövel!
19. september on kuulutatud rahvusvaheliseks piraadi kombel rääkimise päevaks. Alates 1995. aastast on see püha innustanud inimesi kord aastas tõmbama pähe mereröövlikaabu ja proovima piraatide kärisevat kõnepruuki koos mitmete vürtsikate sõnadega. Sel päeval korraldatakse ka mitmeid piraaditeemalisi pidusid ja muid sündmusi.

Rediste öö
Mehhikos Oaxacas tähistatakse 23. detsembri õhtul redisepüha, kus võisteldakse redisest kujude nikerdamises. Huvilised tulevad kokku, et punastest juurviljadest Jeesus Kristuse sündi, loomi või ajaloolisi sündmusi kujutada. Alguse sai see juba 1897. aastal, kui tollane linnapea korraldas vana traditsiooni elustamiseks uhke festivali. Nüüdseks on sellest saanud rahvapidu.

Mida veidrat veel tähistada?

21. jaanuar – kallistamispäev
9. veebruar – hambavalupäev
20. märts – abieluettepaneku tegemise päev
10. aprill – haaknõelapäev
9. mai – kadunud sokkide mälestamise päev
1. juuni – paljajalu käimise päev
7. juuli – andestamise päev
5. august – aluspesupäev
15. september – viltkübarapäev
11. oktoober – kapist väljatulemise päev
19. november – meestepäev
4. detsember – pruunide kingade kandmise päev

Allikas: Postimees 2014

ÜKS REIS, KAKS RIIKI – SUUR VENETSUEELA JA KUUBA RINGREIS

Reis toimub 15.11-01.12.2015

Nüüd on sul võimalik ühe reisi jooksul külastada kahte riiki – Venetsueela ja Kuubat.
Venetsueela ja Kuuba on kaks suurt sõpra – Venetsueela toetab Kuubat naftaga ja Kuuba saadab vastutasuks oma arstid ja õpetajad Venetsueelasse tööle. Rääkimata poliitistest soojadest suhetest.

Meie reis poliitikaga seotud ei ole, vaid me läheme külastame mõlema riigi põnevamaid kohti –
Venetsueelas ootab meid ürgne loodus ja seal elavad indiaanihõimud, Kuubas aga kaunid liivarannad ja
rohekassinine vesi, põnev ajalugu, salsa, sigarid ja rumm.

Reisi kõrghetked…

Venetsueelas …
• Loodusmatk Orinoco delta džunglis, kuhu Kolumbus oma kolmandal vallutusretkel välja jõudis
• Sõit mootoriga kanuul läbi vihmametsade ning indiaanikülade, ööbimine kesk ehedat loodust
• Piraajade püüdmine, sõitmine dougout-kanuudel
• Külaskäik warao indiaanihõimu juurde, tutvume eluga indiaanikülas
• Imekaunis Canaima laguun, retk veekardina taha
• Sõit mootoriga kanuul lummavate ja võimsate tepuide (laudmäed) vahel
• Maailma kõrgeima joa Angel Fallsi külastus

Kuubas …
• Ringreis Kuubas: Havanna-Cienfuegos-Trinidad-Varadero
• Põnev ja keeruline ajalugu, vahetud ja elurõõmsad kuubakad
• Havanna linnaekskursioon
• Salsakoolitus koos kohaliku tantsupartneriga
• Rumm, sigarid, jääkülm mojito Varadero rannal
• Valged liivarannad, rohekassinine vesi

Reisi hind 3650€ algusega Helsingist
Vastutav reisikorraldaja: Fix Ideed

Saada oma reisisoov meile e-mailile reisid@holidays.ee või helista 627 0523, 627  0525

cuba11venezuela13imagescuba15

Hiina müür

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni selleks, et kaitsta Hiina dünastiaid põhjapoolsete rahvaste (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Alates 3. sajandist ehitati üksikuid müürilõike, aastatel 220-200 lasi esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi müürilõigud omavahel ühendada.

Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).

Chengdu Pandade Aretuse ja Uuringute Keskus

Üliharuldasi pandasid elab vabas looduses enamasti vaid Sichuani provintsis ja neidki kõigest 1000 isendi kandis. Selleks, et hiigelpandasid kaitsta ja nende arvukust tõsta on rajatud spetsiaalne aretuskeskus. 37 ha suurusel maa-alal on loodud pandade eluks võimalikult looduslikud tingimused, lisaks asuvad siin tillukeste pandabeebide „lasteaed“, medistiinikeskus, teaduslabor ja muuseum. Lopsakatest bambusesaludest, värskest õhust, värvikirevatest lillepeenardest saavad kasu ka teised haruldased loomad, kellel siin pandadega koos elada lubatakse. Näiteks võib siin kohata väikest pandat ehk tulikassi, mägikurge, siinkandis haruldast, kuid meile tuttavat valge-toonekurge ja teisi loomi-linde.

Huanlongi rahvuspark

Sellel alal on palju maalilisis järske kuristikke ja läbi metsade voolavaid jõgesid. Kaltsiidiladestused on tekitanud paiguti allikalubja tiike. Külluses elutsevate vetikate ja bakterite tõttu on veel sageli intensiivne oranž ja kollane, ka roheline või sinine värvus. Siin elutsevad ka paljud ohustatud imetajaliigid nagu hiidpanda, kaeluskaru, leopard jpm.

Songpan

Seda paika peetaklse üheks huvitavamaks ajalooliseks linnakeseks Sichuani provintsis. Siin elavad koos neli etnilist rühma: tiibetlased, qiangid, moslemitest huid ja han-hiinlased.

Terrakotasõdalaste armee

1974. a juhuslikult avastatud armee on muljetavaldav ja seda peetakse 20. saj tähtsamaks arheoloogiliseks leiuks Aasias. 7000 elusuuruses ja täisvarustuses sõjameest koos vibuküttide, hobuste ja kaarikutega on valvanud imperaator Qin Shi Huangi hauatagust elu 2200 aastat. Sõdalased koos kaaskonnaga on välja kaevatud ja restaureeritud, neist suurem osa paigutatud tagasi algsesse asukohta. Kõigil on isikupärased näojooned – pole kahte sarnast kuju.

Jiuzhaigou külad, kosed ja järved

Sichuani provintsi põhjaosas rohkem kui 720 km2 suuruses tugevasti liigendatud Jiuzhaigou orus kerkivad mäed tükati üle 4800 m ning seal leidub mitmesuguseid metsaökosüsteeme. Vaimustaval maastikul pakuvad erilist huvi kitsad koonilised karstivormid ning imepärased kosed. Piirkond kuulub looduspaigana UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nimi Jiuzhaigou tähendab tõlkes “üheksa küla org”. Nendest iidsetest Tiibeti küladest on asustatud veel seitse.

Leshani hiiglaslik Buddha

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulus hiiglaslik, 71 m Buddha skulptuur on oma mõõtmetel aukartustäratav.

Dazu kaljukoopad

Need UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvad skulptuurid on oma suure esteetilise väärtuse ning stiilide ja teemade mitmekesisuse tõttu Hiina kaljukunsti tippsaavutus. Järske künkanõlvu ehtivad taiesed loodi pikal perioodil VII-st kuni XIV sajandini ja neid on kokku umbes 50 000.