Hiina müür

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni selleks, et kaitsta Hiina dünastiaid põhjapoolsete rahvaste (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Alates 3. sajandist ehitati üksikuid müürilõike, aastatel 220-200 lasi esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi müürilõigud omavahel ühendada.

Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).

Chengdu Pandade Aretuse ja Uuringute Keskus

Üliharuldasi pandasid elab vabas looduses enamasti vaid Sichuani provintsis ja neidki kõigest 1000 isendi kandis. Selleks, et hiigelpandasid kaitsta ja nende arvukust tõsta on rajatud spetsiaalne aretuskeskus. 37 ha suurusel maa-alal on loodud pandade eluks võimalikult looduslikud tingimused, lisaks asuvad siin tillukeste pandabeebide „lasteaed“, medistiinikeskus, teaduslabor ja muuseum. Lopsakatest bambusesaludest, värskest õhust, värvikirevatest lillepeenardest saavad kasu ka teised haruldased loomad, kellel siin pandadega koos elada lubatakse. Näiteks võib siin kohata väikest pandat ehk tulikassi, mägikurge, siinkandis haruldast, kuid meile tuttavat valge-toonekurge ja teisi loomi-linde.

Huanlongi rahvuspark

Sellel alal on palju maalilisis järske kuristikke ja läbi metsade voolavaid jõgesid. Kaltsiidiladestused on tekitanud paiguti allikalubja tiike. Külluses elutsevate vetikate ja bakterite tõttu on veel sageli intensiivne oranž ja kollane, ka roheline või sinine värvus. Siin elutsevad ka paljud ohustatud imetajaliigid nagu hiidpanda, kaeluskaru, leopard jpm.

Songpan

Seda paika peetaklse üheks huvitavamaks ajalooliseks linnakeseks Sichuani provintsis. Siin elavad koos neli etnilist rühma: tiibetlased, qiangid, moslemitest huid ja han-hiinlased.

Terrakotasõdalaste armee

1974. a juhuslikult avastatud armee on muljetavaldav ja seda peetakse 20. saj tähtsamaks arheoloogiliseks leiuks Aasias. 7000 elusuuruses ja täisvarustuses sõjameest koos vibuküttide, hobuste ja kaarikutega on valvanud imperaator Qin Shi Huangi hauatagust elu 2200 aastat. Sõdalased koos kaaskonnaga on välja kaevatud ja restaureeritud, neist suurem osa paigutatud tagasi algsesse asukohta. Kõigil on isikupärased näojooned – pole kahte sarnast kuju.

Jiuzhaigou külad, kosed ja järved

Sichuani provintsi põhjaosas rohkem kui 720 km2 suuruses tugevasti liigendatud Jiuzhaigou orus kerkivad mäed tükati üle 4800 m ning seal leidub mitmesuguseid metsaökosüsteeme. Vaimustaval maastikul pakuvad erilist huvi kitsad koonilised karstivormid ning imepärased kosed. Piirkond kuulub looduspaigana UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nimi Jiuzhaigou tähendab tõlkes “üheksa küla org”. Nendest iidsetest Tiibeti küladest on asustatud veel seitse.

Leshani hiiglaslik Buddha

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulus hiiglaslik, 71 m Buddha skulptuur on oma mõõtmetel aukartustäratav.

Dazu kaljukoopad

Need UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvad skulptuurid on oma suure esteetilise väärtuse ning stiilide ja teemade mitmekesisuse tõttu Hiina kaljukunsti tippsaavutus. Järske künkanõlvu ehtivad taiesed loodi pikal perioodil VII-st kuni XIV sajandini ja neid on kokku umbes 50 000.