Kasside saar – JAAPAN

Jaapani saareke Tashirojimal elab ca 100 iniest kes jäävad oma neljajalgsete elanikega võrreldes suurde miinusesse – kasse elab seal tunduvalt rohkem. Saare siiditööstuse suurimaks vaenlaseks olid kunagi hiired ning kassid teatavasti söövad hiiri ning olid seega saarel au sees. Ka kohalikud kalamehed pidasid neid hea õnne talismanideks. Saarel on oma kasside surnuaed ja turistide pakutakse võimalust ööbida kassikujulistes majakestes. Ütlematagi on selge, et koertel sinna saarele asja pole.

Vaalaluude allee – SIBER, VENEMAA

Kaugel põhjas asuvast Yttygran saarest on saanud turistide magnet tänu massiivsetele maa seet väljaulatuvatele vaalaluudele. Müstiline nagu Stonehedge.

Paik on pärit 14. Sajandist ning kindlat otsust, et kas tegemist on pühapaigaga.

Punane rand – PANJIN, HIINA

Väga lahe ja mittevähem imelik! Rand on kaetud teatud sorti merevetikatega, mis sügise saabudes punaseks värvuvad.

Šokolaadimäed – FILIPIINID

Baholi saare keskkosas kõrguvad ümarate tippudega mäed asuvad nii korrapäraselt, et ekslikult võib arvata, et tegemist on inimkäte tööga. Nii see aga ei ole. Mäed kujutavad endast ümara kujuga lubjakivist pinnavorme, mis on kaetud puude ja taimkattega ning on saanud oma nime seele järgi, et looduslik taimkate muutud kuivaperioodil pruuniks – nagu sokolaadikommid.

Kõrbekäsi – TŠIILI

Atacama kõrbes asub hiiglaslik skulptuur, kõrbeliiva seest tõusev käsi, mille autoriks on kunstnik Mario Irarrázabal. Sümboliseeritub inimhinge üksindust ja inimkonna kannatusi…

Socorta saar – JEEMEN

Enam kui 6 miljoni aasta eest mandri-aafrikast eraldunud saareke, näeb välja nagu paik ulmefilmist. Saare muudab eriliselt selle loodulik liigirikkus. Tuntumate taimede seas on kummalise vihmavarjutaolise välimusega draakonipuu, aga ka hiigeldorsteenia, kurgipuu, sokotra granaadipuu ja viirukipuu.

Naszca jooned – PERUU

Geoglüüfid asuvad laudsiledal lubjakivi tasandikul, mida katab paakunud punakat rauda sisaldav liiv. Nähtavad ainult õhust, on need hiiglaslikud kõrbejoonistused siiani jäänud Peruu lahendamata mõistatuseks. Ligi 70 inim- ja loomafiguurist ning ca 10 000 joonest koosnevad kõrbejoonistused avastati maailma jaoks alles 1927. aastal.

Tianzi mäed – HIINA

Udust püstloodis tõusvad looduslikud „pilvelõhkujad“ on moodustunud 380 miljonit aastat tagasi vee all. Sadade meetrite korgused sambad on kohati kaetud metsaga ja tõusevad püstloodis sügavast kanjonist. Marmorist kaljud on nii veidrad, et neid kasutati ka kuulsas ulmefilmis „Avatar“.

Järv Hillier – LÄÄNE-AUSTRAALIA

See imepärane järv avastati 1802. aastal. Järve muudab omapäraseks see, et see on roosat värvi. Arvatakse, et roosa värvuse saab järv vees elavate mikroorganismide kooslusest.